Sport - 18.nädal

Oli sportlik nädal. Esmaspäev lõppes kahetunnise rannavõrkpalliga Pirital. Alguses tundus, et liiv on külm ja ei ole võimalik mängi, aga tegelikult mängisime kella 10ni ja polnud häda midagi. Reedel mängisin jälle võrkpalli. Jooma ja peole ei jõudnudki, kuna Piritalt sai lahkutud kell pool 11, kui palli enam eriti hästi ei näinud. Laupäeval lisandus 30 km ja täna 20 km jalgrattal.

Esmaspäev: 2 tundi rannavõrkpalli
Reede: 2 tundi rannavõrkpalli
Laupäev: 30 km jalgrattal
Pühapäev: 20 km jalgrattal

Sport - 17.nädal

Tähelepanelikud ehk märkasid, et postitust eelmise nädal sportliku tegevuse kohta ei olnud ega ka ei tule. Lihtsalt endal hakkas häbi kaks nädalat järjest kirjutada, et ei jõudnud sporti teha.

See nädal läks veidi paremini, kuid mitte oluliselt. Täna õnnestus jalgrattal 35 kilomeetrit veidi üle kahe tunniga läbida. Kui ilm püsib, siis saab järgmine nädal seda numbrit ehk juba suurendada.

Auk - Drew Wilson

Õnnestus pingelise semestri lõpu ajal ka üks raamat läbi lugeda. Selleks raamatuks oli Drew Wilsoni raamat "Auk. Parvlaev Estonia hukust 28. septembril 1994. a teise nurga alt" Enne seda olin ma ka Juta Rabe raamatut samal teemal lugenud. Wilsoni kiituseks tuleb öelda, et oma raamatus on toonud ta välja suure hulga erinevaid spekulatsioone, mille järeldus on tegelikult üks - erapooletu ja sõltumatu uurimine aitaks lahendada suure hulga küsimusi.

"Lõpparuande uskumine tähendaks selles tõendite või selgituste puudumiste kiuste tunnistamist, et Estonia oli esimene merekõlblik laev ajaloos, mis uppus kiiremini kui kolme torpeedoga purustatud laev. Tõesti imepärane sündmus."(allikas: Wilson,D. Auk, lk 290)

Minu usku see raamat ei tugevdanud ega nõrgendanud. Usun endiselt, et kõik ei olnud ikkagi päris nii nagu ametlik raport asja serveerib. Lootus säilib, et kuigi materjalid on kuulutatud 70 aastaks salastatuks, siis 28.september 2064. aastal saame me äkki siiski oma küsimustele ka vastused. Igatahes päris hea motivatsioon mulle tervislikult elada, et näeks selle päeva ikka oma silmaga ära. Selleks tuleks mul elada 77-aastaseks, mis ei olegi ju nii võimatu.

Reikopi tuju Eurovisiooni tulemuste ajal

Palju õnne, Eesti on üle pika aja taas Eurovisiooni finaalis. Kihvt oli jälgida eilse hääletustulemuste ajal Reikopi tuju ja optimismi muutust. Kui enne esimese ümbriku avamist oli ta täiesti kindel, et Eesti saab edasi, siis iga järgmise ümbrikuga jäi see optimism väiksemaks. Pärast seitsmenda ümbriku avamist oli ka Reikopil edasipääsu lootus kadunud nagu ilmselt enamusel meist ja pärast kaheksandat ümbrikut oli meeleolu taas laes. Siis arvas Reikop juba, et Eesti valitsus peaks raha hakkama korjama, sest on ülimalt tõenäoline ka võimalus, et Eesti võidab Eurovisiooni. Eks me näe!

Lõpuks ometi!

Täna märkasin siis trammis elektroonilisel kompostril sellist pilti ja oli tõesti ka viimane aeg, sest kui ma ise esmakordselt elektroonilises kompostris piletit märgistasin, ei saanud ma sellega hakkama. Õnneks oli üks abivalmis tütarlaps, kes näitas mulle, et kitsam pilet tuleb vasaku serva lähedalt pilusse sisestada. Pärast seda olen ise pidanud seda teadmist paljudele inimestele edastama, kuna sellise asja peale lihtsalt ei tule. Viimsasel ajal ongi ühissõiduki keskel vaid elektrooniline komposter. Seega kui seda kasutada ei oska, tuleb trügida kas sõiduki etteotsa või siis tahaotsa, mis ei ole tipptunnil just kuigi mugav tegevus.

Sport - 15.nädal

Ülikoolis on praegu paras põrgu lahti ja nõnda kannatab ikka sport. Selle nädala ainus sportlik liigutus oli reedene 20-kilomeetrine jalgrattasõit Pirital. Rohkem lihtsalt ei jõudnud ja karta on, et enne juunit ei jõua ka. Kurb, aga tõsi

Arco Vara rallitab?!

Täna vahetasid peaaegu 450000 Arco Vara aktsiat oma omanikku , mille tulemusena tõusis aktsia hind 2,03 kroonini. Arvestades, et kahe kuu eest käis aktsia ka 1,25 krooni peal ära, siis võib eilset ja tänast päeva lugeda aktsionäride jaoks küllaltki positiivseteks. Praeguses majandusseisus on Arco näol endiselt tegemist riskantse investeeringuga, kuid pikemas perspektiivis on sellel valikul kindlasti jumet. Oluline on Arco Vara ülemustel seisvast elamute hunnikust lahti saada, mis on mõistagi hetkel päris keeruline ülesanne, ning hoida kulud kontrolli all.

Aitäh, Pirita Linnaosavalitsus!

Täna ajasin taaskord ratta välja ja tegin 22-kilomeetrisse tiiru. Pirita promenaadil oli jõhker tuul, mistõttu sõitsin hoopis ülesse Kosele. Vaatasin Levadia jalgpalli meeskonna staadioni üle ja järsku avastasin teiselt poolt teed, Lillepi pargis uue 2,5-kilomeetrisse ringi, mis on mõeldud vaid ratturitele ja rulluisutajatele. Vastavad sildid on kõikjal väljas ning ristuvatel teedel on "anna teed" märk. Niisiis esimene tõeline jalgratta tee, kus teoorias ei peaks vähemalt jalakäijatega enam madistama. Tegelikult muidugi sattusid ka mõned jalakäijad tee peal ette, kuigi tee kõrval on ka neile rada olemas. Igal juhul aitäh Pirita Linnaosavalitsusele selle tee eest!

Twitter

Eile avasin siis oma konto Twitteris. Esialgu tundus uus ja huvitav, kuid täna õhtuks on asi juba ära tüüdanud. Pidevalt ja iga sekund oma elust teistele teada anda tundub tegelikult küllaltki tülikas. Nii enda kui ka sõprade jaoks. Tänapäeval tuleb niigi palju arvuti taga istuda ja siis asenda veel suhtlus sõpradega ka mingisuguse Twitteri sõnumitega. No kuhu see kõlbab!

Sport - 15.nädal

Spotlikus mõttes ei olnud suurem asi nädal, kuid füüsilised oli siiski raske nädal. Esmaspäevane jalgrattasõit oli väga kerge. 23 kilomeetrit läbisin umbes keskmise kiirusega 16,5 km/h. Seevastu neljapäeva õhtul sõitsin ma Saaremaale ja seal ootas mind päevajagu maa kaevamist ning kartuli maha panekut. Ilm oli küll fantastiline, kuid koormus oli ka ikka suur. Tempo oli peal ja labidas käis. Hommikul 10st kaevama. Päeval lõuna koos tunnise puhkusega ja siis kella seitsmeni välja. Aga põld sai kaevatud ja kartul maha, kuigi et kuu oli vähe vale selle töö jaoks.

Saaremaa narko vabaks?!

Neljapäeva õhtul Saaremaale sõites algasid üllatused juba varakult. Mandril olid kolmes kohas politseipatrullid väljas. Saak oli neil siiski ilmselt kesine, kuna karmid trahvid ja vilets majanduslik olukord on siiski enamus inimesi mõtlema pannud. Minu üllatus oli aga suur (oleks olnud, kuna tegelikult tuttavad eelmiselt praamilt juba teatasid), kui Kuivastus suunati hulk autosid kõrvale. Käimas oli tolli ja piirivalve ühisreid. Kontrolliti okument ja uuriti pagasiruumi. Mõned autod käisid ka narkokoerad läbi. Tegelikult täiesti tervitatav tegevus ja teeme Saaremaa tõesti narko vabaks!