Thursday, March 17, 2016

Kuidas maitseb proteiinijäätis?

Mõni aeg tagasi märkasin Instagramis, kuidas Egle Nabi reklaamis Wheyhey proteiinijäätist hashtagiga #lubatudmaius. Kõlas palju tõotavalt ning see tekitas minus huvi. Järgmisena googeldasin, et kust sellist väärt kraami küll võiks leida. Tuli välja, et Kaubamaja ja Solarise toidupoes on selline asi täiesti olemas. Kahjuks täpset hinda sellisele imekraamile ma kusagilt ei leidnud. Küll aga viidati, et tegemist ei ole kindlasti odava lõbuga.

Seadsin siis sammud pärast tööd Solarise toidupoodi. Suhteliselt nobedalt leidsin lubatud maiuse üles, kuid hinda nähes tahtis süda paar lööki vahele jätta - 3,49 eurot 150ml topsi eest! Mida põrgut! Jõudsin peas ette kujutada seda tavalise jäätise kogust, mida selle raha eest võiksin endale lubada. Siiski tuleb tunnistada, et uudishimu sai minust võitu.

Kodus asusin siis pärast jõutrenni kallihinnalist jäätist manustama. Pimetestil oleksin esimese ampsu järele öelnud, et tegemist on tõsiselt rasvase jäätisega. Ometigi rasva selles lubatud maiuses peaaegu ei leidu. Samas koostis mulle väga jäätist ei meenutanud - ilmselt kõigi nende "stabilisaatorite" tõttu, mida sinna sisse on topitud. Kergelt selline veniv ollus oli lusika peal.

Kokkuvõttes ütleksin, et talutav maius. Kui ma oleksin tõsine fitnessiprintsess, kes absoluutselt ei saa jäätist endale lubada, siis ma oleksin sellise maiuse üle tõesti sillas, aga mind pani õlgu kehitama. Kui tasuta saaksin, siis võiks täitsa seda süüa, halb ta kindlasti ei ole, aga arvestades hinda, siis no way.

Proteiinitoodetega on mul üks huvitav tähelepanek - nad on söödavad ainult pärast treeningut. Näiteks tahtsin ma Valio PROfeel proteiinikohupiimakreemi ühel hommikul harjumuspärase jogurti asemel manustada ning see ei läinud mul absoluutselt alla. Samas on pärast trenni tegemist ühe minu lemmiktootega - võtta siis kinni, milles on asi.

Thursday, February 18, 2016

Mulle meeldivad LHV ja Starmani müügimehed ja -naised

Ilmselt olen mina üks vähestest, kes ei möödu kaubanduskeskusetes oma kliente varitsevatest müügimeestest suure kaare ja vastikustundega. Pigem olen ma pettunud, kui mind ei kõnetada. Küll aga võib see tunne olla vastupidi, et müügimees kahetseb pärast minuga vestlust, et ta oma aega kulutas. Ma olen klient, kes naudib protsessi, aga ei osta kunagi. Tõsi, Starmani omadel on vähemalt teoreetiline lootus, sest kodus on mul Elion. LHV-poistel pole aga sedagi, sest mul on pension juba nende juures, aga seda ma neile ei ütle.

Miks ma siis neid niimoodi kiusan? Ilmselt sai see alguse kunagi ühe SEB pensionimüüja prohmakast, kus ta hetkeks garanteeris mulle fondi tootlikkust elu lõpuni. Hetk hiljem sai ta oma veast aru ning läks kurjaks. Pärast seda ilmusid LHV müügimehed kaubanduskeskustesse. Nendega oli lihtsalt huvitav majanduses ja turgudel toimuvast rääkida. Seejuures on neil täiesti arvestatavad majandusteadmised, kuigi tegemist on müügimeestega. Eriti eredalt on mul meeles üks kohtumine Kuressaare Rae kaupluses, kus meil oli tõsine arutelu müügimehega majanduskriisi üle. Ma usun, et see võis kesta rahulikult umbes pool tundi ning kui ma ka pärast seda ei olnud nõus "väidetavalt rootslaste" juurest üle tulema, oli müügimehel kaks pakkumist - ma töötan kas konkurendi juures või ma olen lihtsalt oma raha peale vihane.

Viimasel ajal olen ma LHV müügimeeste huviorbiidist välja langenud, kuid Starmani omade jaoks oleks õnneks ikka atraktiivne ostja. Ja ka seal olen ma näinud/osalenud erineva headusega demodel. Mõni on kõvem müügimees ja mõni keskpärane. Tuleb tunnistada, et Andres oli eesmärgi saavutamisele päris lähedal. Küll aga tuleb tunnistada, et nendega on igav, sest nad kasutavad kõik täpselt ühte demo teksti. Põhimõtteliselt ma võiksin nende lauseid ka ise lõpetada. Näiteks pärast minu vastust küsimusele: "Kui palju Sa praegu oma paketi eest maksad?" tuleb alati lause: "Sul on oma töötaja pakett". No ei ole! Samuti mul ei ole sõpru Elionis tööl.

See tekst on ühesugune seetõttu, et selle on kirjutanud suures osas üks mees - Sell It´i peakoolitaja Tarmo Tamm. Eelmisel aastal andis ta välja raamatu "Must vöö müügis". Lugesin selle raamatu läbi, sest nagu ta tõesti ütleb, siis demo puhul on igal juhul tegemist müügiga - ühel juhul müüb konsultant tarbijale maha oma toote ja teisel juhul müüb tarbija konsultandile maha mõtte, et ta ei osta seda.

Igal juhul on tegemist hea raamatuga, mille müüginippe saab ka mujal kasutada, kuid Starmani müügimehed - värisege, sest ma olen nüüd paremini relvastatud kui kunagi varem.