Õnnestus praktiliselt kuni õhtuni kodus püsida ja oma jalga välja mitte tõsta, kuid praegu tulin just tuttava autot hangest välja lükkamast ning ilm on ikka väljas maru. Lumelabida, mille toetasin korraks maja seina äärde, lendas sealt hetke pärast kõrges kaares minema. Rääkimata sellest, et majauksed olid kõik jäänud kõrgete lumehangede taha. Oma lühikese elu jooksul küll midagi sellist ei mäleta.
Pidevalt viriseb eestlane viletsa suusailma üle, aga nüüd tuleb küll rõõmustada. Vaevalt, et keskmine eestlane seda muidugi teeb, kuna see hädaldab ju pidevalt, olgu selleks põhjust või siis mitte. Naeratus näole ja auto jäta homme koju lumehange alla!
No comments:
Post a Comment