Eesti sprinterid punktidel

Otepääl tundus juba tõesti, et meie esisprinter on Andrus Veerpalu ja need ülejäänud ei ole midagi väärt. Täna sai Venemaa MK etapil Saarepuu 8., Simonlatser 15. ja Kümmel 18. koha. Oleme muidugi ausad, suur roll oli ka Norra koondise otsusel, et nemad sellise külmaga ei suusata. Konkurents oli hulga nõrgem. Isegi Kaili Sirge pääses ju 30 parima hulka.

Mõistagi saab hinnangu anda meie suusatajatele alles MM-i tulemuste põhjal. Kui seal mõni sprinter ikkagi poolfinaali jõuab, siis võib seda heaks tulemuseks pidada. Pikemalt maalt ilmselt peab rahuldava hinde saavutamiseks medal tulema. Vähemaga eestlased lihtsalt ei lepi.

Veebruarist tuleb suusakuu televiisori ees, mille põhjuseks on Liberecis toimuv MM. Sinna maani tuleb aga ise suusatada kuniks on Eestis ilma ja lund.

Sport - 2.nädal

Lund tuli see nädal küllaltki palju, mistõttu suur osa spordist moodustas füüsiline töö ehk lume lükkamine, mis on tegelikult päris lõbu. Värske õhk, hommikune vaikus ja füüsiline koormus. Kolm ühes lausa.

Teisipäev: 7 km suusatamist

Kolmapäev: 2,5 tundi lume lükkamist

Neljapäev: 1 tund lume lükkamist

Reede: 1,5 tundi lume lükkamist ja üle 10 km suusatamist

Pühapäev: 800m ujumist

Pirita suusarada

Sulaga oli täna õhtuks kerge jääkihi rajale peale tõmmanud. Tulemuseks oli see, et libisemine oli vägev. Kohati tundsin ennast küll nagu lehm jää peal, kuid siiski sai üle 10 km sõidetud. Klassikajäljes oli ka libisemine selline, et anna ainult paaristõukeid ja tunne end nagu Veerpalu. Igati vägev, läheks nüüd ikka veidi külmemaks ka, siis võiks seda suusarõõmu veel pikka aega nautida. Hea koht suusainfo saamiseks on Suusaportaal
Kurb oli aga see, et mõni jobu oli rajale tulnud jalgrattaga sõitma. Paraku teeb ratas rajale vao sisse ja katsu siis veel suusatamisest mõnu tunda. Inimesed, tulge ometi mõistusele! Üks isa oli tulnud oma väikese põnniga rajale, kes sõitis mini ATV-ga rajal! Sealt need huligaanid kasvavadki, kes käivad looduskaitsealasid lõhkumas. Väiksena sõidab väikse masinaga, kasvab suuremaks, läheb ka masin suuremaks. Mõtlemiskoht!

Kuld on hinnas!

Kunagine finantsmaailma alusvara on taas hinda tõusnud. Untsi hind on lähenemas oma rekord hinnale, mis oli eelmise aasta septembris. Ühest küljest on nagu põhjust rõõmustamiseks (kulla omanikel mõistagi), kuid samas tekitab selline kulla hinna liikumine minus tõsiseid kahtlusi väites, et suurem majanduskriis on selle aasta lõpuks ületatud. Ei oska küll nimetada, et millises oma raamatus Rikas Isa kulla ja väärtpaberiturgude seost seletas, kuid igal juhul arvas ta seal, et 2007. aasta on parasaeg kullast loobuda ja aktsiaturgudele siseneda. Paraku paistab et vana arusaam viie aastastest majandustsüklitest ei kehti enam. Nähtavasti oleme me oma tegevusega ka finantsturud sarnaselt kliimaga ära rikkunud. Mõistagi on hinnatõusus "süüdi" ka kulla pakkumise vähendamine.

Kuld ei ole kunagi omanud investeerimisväärtust, pigem on ta nagu kindlustus, mis aitab raskedel aegadel. Kulda on ikka raha siis paigutatud, kui aktsiaturud on languses. Aktsiaturud omakorda ennetavad aktsiaturud umbes aasta jagu tegelikke sündmusi. Aktsiaturud on praegu suhteliselt omadega põhjas ja eks lähikuud annavad arutust, kui pikaks see kriis kujuneb. Paraku kaldun arvama, et majandus püsib põhjas rohkem kui aasta.

Sport - 1. nädal

Motiveerimaks ennast rohkem sporti tegema katsun iga nädala lõpus ka siia kirja panna oma saavutused. Algus on igatahes palju tõotav. Näis, kas suudan ka niimoodi jätkata, aga selle nädala eest võib igatahes endale pika pai teha.

Esmaspäev: umbes 1 tund kepikõndi

Kolmapäev: 2,7 km kepikõndi ja 1,5 tundi jõusaali

Laupäev: 7 km suusatamist

Pühapäev: 800 m ujumist

Suusa hooaja algus

Õnnestus siis täna esimest korda üle pika aja suusad alla pandud ja Pirital mõned tiirud tehtud. Rada oli väga mõnus ja korralik. Rajameistritele suur aitäh! Suusad all oli esimene mõte küll, et kuidas nendega sõidetakse. Lihtsalt vahepeale kahe aastaga, mis viimasest suusatamisest möödunud, on minu olematu tehnika täiesti ära lagunenud. Esimese 300 meetriga valutasid juba pahkluu küljed, kuid edasine oli puhas nauting. Kokku sai 1,5 tunniga mingisugune 7 kilomeetrit läbitud. Inimesi tuli aja möödudes rajale ühe enam, aga kusagil 3 kilomeetrilisel ringil nad väga segama ei hakkanud. Igatahes väga kihvt, et Piritale ja Nõmmele on ometi lume puuduses suudetud rajad valmis teha.

Kui see pole ime...

Neli aastat tagasi ostsin endale suusakomplekti, kusjuures kõigepealt sai ostetud saapad ning seejärel muu kraam. Saapad õnnestus saada ühest spordipoest, mis lõpetas just parasjagu suusandusega tegelemise ning tegi lõpumüüki suusakraamile. Nii õnnestus mul saada Türnpuu-Tartu mnt tänava nurgalt suusasaapad 250 krooniga. Sel ajal olid talved lumerohkemad ning sai ikka tihedalt suusatamas käidud. Minu viimane suusatamine jäi paari aasta tagusesse aega Kurgjärvel. Seal õnnestus mul ka üks saapa kinnitus ära lõhkuda ja kuna lund pole suurt vahepeal olnud, siis nii see jäigi.

Täna aga vaatasin, et Pirital täitsa korras rada olemas ja külma ka. Igatahes tuli uued saapad osta. Nalja viluks mõtlesin siis ka sinna poodi minna, kust nelja aasta eest need saapad ostsin, kuigi usku eriti ei olnud, kuna nad tegid tookord juba lõpumüüki ja miks peaks neil suusasaapaid enam olema. Poodi sisse minnes olidki poes ainult rattad, kuid suusasaapaid küsides tuli välja, et neil veel mõningad on kusagil laos. Uskumatu, kuid 43 nr oli laos veel alles ja ma sain tutikad suusasaapad 200 krooniga. Räägi veel, et imesid ei juhtu! Kui see pole ime, siis mis üldse veel on ime?

Kadrioru park

Eelmisel neljapäeval läksin Kadrioru parki jalutama. Põhjuseks oli see, et pärast nelja tunnist õppimist oli pea lihtsalt nii paks, et ma vajasin värsket õhku. Kuigi ma elan Kadriorus, oli viimasest pargi külastusest juba möödunud üle poole aasta. Jah, tõepoolest on häbi! Kõige huvitavam oli see, et kui palju park on selle ajaga muutunud. Suur hulk maju on restaureeritud. Eesotsas muidugi kunagise Kadrioru häbipleki, Poska majaga. Lisaks sellele on paigutatud juurde valgusteid.

Uueks aastaks jäid lubadused andmata, kuid Kadriorus jalutades tulin heale ideele. Luban, et sellel aastal leian vähemalt kaks korda nädalas selle aja, et looduses viibida. Kas seda lubadust ka täita õnnestub, selgub ilmselt juba lähiajal. Praegu sessi ajal on ju hea selliseid asju lubada. Selle nädala kohta võib igatahes juba öelda, et TEHTUD.

Rigoletto

Eilse Verdi ooperi Rigoletto võib liigitada elamuse alla. Eriti kui arvestada, et soodusnädalal olid Estonias ooperipiletid -50%. Seega teise rõdu esimesed read maksid kõigest 65 krooni, mis on juba võrreldav Tallinna kinopileti hindadega. Ometigi on ooper kordades kultuursem tegevus kui kino ja võta nüüd kinni, kas ooper on Tallinnas liiga odav või kino liiga kallis?

Mina jäin igatahes eilse ooperikülastusega väga rahule. Meeldis Gilda rollis olnud soomlanna Sirkka Lampimäki hääl, mille kõrval küll kahjuks ülejäänud rollides olnud eesti solistid kahvatusid. Väga huvitav oli ka lavakujundus, mis oli kompaktne, kuid samas terviklik. Loomulikult on ka Verdi muusika väga ilus ja tugev on ka Francesco Maria Piave libereto, mis on kirjutatud Victor Hugo draama „Kuningas lõbutseb“ ainetel. Kogu lavastuse kõige nõrgem koht oli õukondlaste poolt läbi viidud Gilda röövimine, mis oli suhteliselt halenaljakas.

Enne kirjutamist mõtlesin kaua, et kas alustan positiivsest või negatiivsest. Lõpuks otsustasin, et negatiivse panen lõppu. Hoones oli tunda, et majanduskriis on jõudnud ka Estoniasse ning kannatanud on teeninduskultuur. Mühaklikku käitumist oli tunda nii piletikontrolöride kui ka kohanäitajate hulgas. Kas on normaalne, kui kohanäitaja tuleb su kõrvale istuma ja kuna ta servast hästi ei näe, siis ta keerab valgustusseadme, mis on asetatud nii, et ta võimalikult vähe vaatajaid segaks, niimoodi, et see jääb su vaateväljale ette? Tekib küsimus, et kumb maksis meist pileti eest? Mina või tema? Kumma eelistusi tuleks arvestada? Häbi, häbi!

Huvitav taevalaotus

Kommentaarid on liigsed...

Midagi autovähemusele!

Kasutatud autosid uudistades jõudsin väga ägedale leheküljele. Designercars - lehekülg, mis koondab maailma uhkemate autode omanikke koos oma kohati lausa uskumatute autotega. Silm kohe puhkab ja suu jookseb vett. Metsik raha on kindlasti nendesse autodesse pandud, kuid ilmselt ei saa seda lugeda kõige kasulikumaks investeeringuks, kuna auto hind ei tõuse kuigi kiiresti ja enamasti vaid odavneb.

Tour de Ski 2

Suusapidu, suusapidu
kestis õhtust hommikuni,
läbis Mae suusaraja,
Aivar, Andrus, Algo ka.

------------------------------------

Meie meeste lõppkohad:

Jaak Mae 12.
Aivar Rehemaa 17.
Andrus Veerpalu 20.
Algo Kärp 42.

Tour de Ski

Üle pika aja jälle midagi rõõmustavat ka suusatamise vallas - meie mehed püsivad Tour de Ski´l kenasti pildis. Kõige kõrgemad kohad on küll jäänud tulemata, kuid sõidud on olnud vaadatavad. Tänagi oli neli eestlast kahekümne ühe seas - rohkem ei tohikski üks väikerahvas soovida. Mae on püsinud eesotsas, Veerpalu põlv on vastu pidanud, Rehemaa on üllatanud ja Kärp on lihtsalt tubli olnud.

Tour de Ski on suure telepubliku huviliseks saanud. Ise asi on see, et kas selline pikk katsumus on ka suusatajatele konti mööda. Ega vist ikka ole. Peamine on muidugi, et Tour de Ski`st ei saaks Tour de France sarnast dopinguvõistlust. Seega, suusajuhid, jääge ikka inimesteks ja uurige võistluskalendrit tehes ka sportlaste arvamust!

Aasta ehitis

Sügisest alates olen taas trammiga tihti Koplisse sõitnud ja tee peal on üks uus hoone silma jäänud. Selleks hooneks on Metro Plaza, mille ehitust olen juba pikemat aega jälginud. Viru ringi ääres paiknev ehitis jääb igal juhul silma. Endine lagunema kippunud maja on saanud täiesti uue välimuse, kus on tasakaalus vana ja uus ning klaas ja kivi. Eelmisel nädalal sattusin sellest hoonest ka pimeduses mööda tulema ja vaatepilt oli vapustav. Valguslahendus oli igatahes kena. Seda ma muidugi ei tea, kas vana fassaad jäi arhitekti või muinsuskaitse nõudmisel. Tõenäolist viimase tõttu.

Vaatasin koduleheküljelt, et juba üle poole maja pindadest on broneeritud. Oleme ausad, asupaik on ahvatlev. Üürihind on muidugi ka vastav. Loodetavasti leiduvad need firmad, kes leiavad rasketel aegadel selle raha. Kurb oleks, kui nii hea projekt pool tühjaks jääks...

Head uut aastat!

2009. aasta esimene päev on otsa saamas. Selle ühe päeva alusel põhjapanevaid järeldusi algava aasta kohta teha muidugi ei saa. Number on muutunud, ilm on külmemaks läinud ning sellega ka asi piirdub. Tulemas on ilmselt keeruline aasta, sest majanduskliima on kogu maailmas muutunud ja ees seetõttu kindlasti huvitavad ajad. Ei, ma ei ole mingisugune sadist, et ma nii ütlen, kuid mõttetut hala on ka ajuvaba ajada. Asju tulebki nii võtta, nagu nad on. Laenuomanikel on nägu juba naerul, kuna Euribor langeb ja tasapisi on sunnitud ka meie pangad intressimäärasid alandama. Fikseeritud intressimääraga laenajatest on muidugi kahju. Selle otsusega lõikasid nad mõistagi veidi näppu.

Eelmise aasta kohta ei saa tegelikult midaqi halba öelda. Oli järjekordne positiivne aasta minu elus ja eks tagantjärele paistavad paljud asjad positiivsemad kui nad tegelikult olid. Õnnestus väisata kolme reisi jooksul nelja erinevat riiki. Orkutis suurenes sõprate arv umbes kaks korda. Pangaarvega on ka kõik korras. Kuigi öeldakse, et parem olgu sul sada sõpra kui sada krooni, siis ilma rahata ikka ka päris läbi ei aja.

"Uuel aastal pikad päevad, uuel aastal uued tööd ja uued rõõmud!" U.Sisask Näärioratoorium