Sport - 6.nädal

Kuuendal nädalal tuli esimest korda peale tunne, et see nädal ei jõua. Neljapäevani polnud mul ühtegi suusakilomeetrit kogunenud. Lihtsalt ei leidnud seda aega mitte kusagilt. See eest nädala lõpp oli mõistagi võimas. Ei ole ma allaandja. Laupäeval oli Pirital lihtsalt nii kena rada ja ilm, et ma pidin mitu korda üle kontrollima, et kas tõesti juba neli ringi läbitud. Tundub, et suusarada veel jätkub.

Teisipäev: 1,5 tundi lume lükkamist
Neljapäev: 12 km suusatamist
Reede: 12 km suusatamist
Laupäev: 16 km suusatamist

Kas keegi veel loeb?

Eilses saates "Paar" olid Anu Välba külalisteks Evelin Ilves ja Andrus Kivirähk, kes tutvustasid oma lemmikraamatuid. Ühtlasi tõdeti, et eestlased loevad vähe. Üks küsitlus näitas, et 16% Eesti inimestest polnud viimase aasta jooksul ühtegi raamatut lugenud.

Mul õnnestus üle pika aja eile õhtul üks ilukirjanduslik teos lõpetada. Selleks teoseks oli John Banville teos "Meri", mis võitis 2005. aastal Bookeri auhinna. Tegemist oli väga hea raamatuga ja nõustun Krista Kaera all järgneva arvamusega.

2005. aasta Man Booker Prize-i võitnud romaan "Meri" (The Sea) pole kriitikute arvates võib-olla küll tema seni parim teos, kuid seal on olemas kõik tavaliselt Banville-iga seostatavad jooned: lihvitud lause, sõnavara, mille täielikuks mõistmiseks tuleb sõnaraamat appi võtta ka inglise keelt emakeelena kõnelevatel inimestel, ning pooltoonid, ütlemata jätmised ja tundenüansid. Romaanis "Meri" pöördub peategelane Max Morden pärast seda, kui ta naine on vähki surnud, tagasi mereäärsesse külasse, kus tema lapsepõlve aegu toimusid ta iseloomu oluliselt mõjutanud sündmused. (allikas: EPL-i artikkel "Krista Kaer: John Baville ja teised")

Mõistagi hakkasin ma pärast selle raamatu lugemist mõtlema, et milline oli mu viimane kokkupuude enne seda ilukirjandusliku teosega. Pigem on loetud viimasel ajal igasugust erialakirjandust ehk siis majandusest, rahandusest jne. Kuna ma ei suutnud meelde tuletada ühtegi raamatut, mida võib liigitada ilukirjanduseks, siis tuli Esteri laenutuste ajalugu appi võtta. Ma ei suutnud tulemust uskuda. Viimati lugesin ilukirjandust 2007. aasta suvel ja siis lugesin Fieldingi "Bridget Jones: täitsa lõpp". Pole just ka mingi kõrgetasemeline teos. 2007. aasta kevadel lugesin Kaur Kenderi raamatut "Pangapettus" ja jaanuaris lugesin teist korda juba Jaan Krossi teost "Tahtamaa" Seega, 2008. aastal ei lugenud ma ühtegi ilukirjanduslikku teost. Häbene või maa alla! Varem pidasin ennast ikka intelligentseks nooreks, kes loeb raamatuid. Enam ei julge ennast suureks lugejaks küll nimetada.

Segway on äge!

Õnnestus eile ühe ürituse raames TTÜ esimeses korpuses Segway´ga mõned tiirud teha ja tegemist on kihvti asjaga. Kõige üllatavam oli, et sõit sellega on nii lihtne. Esimene 5 sekundit on veidi rapsimist, kuid edasi on juba kõik kui lillepidu. Segway juhtimisel on oluline roll keha kallutamisel ette ja taha ning see ongi kõige keerulisem. Kui see on selge, siis rohkem raskusi ei teki.

Sellega kahjuks ka kõik lõpeb. Segway on äge, kuid praktilisus? Autot ta ei asenda. Jalgratas võimaldab igal juhul mitmekülgsemat kasutust ja nii ongi Segway praktiliselt kasutatav vaid kuskil parkides aednike elu lihtsustamisel. Kunagi isegi Tallinna Botanikaaeda osteti paar sellist riistapuud, kuid vist seisavad siiamaani kusagil katuse all.

Pildil pole mina, vaid Juulius!

Wordle - midagi uut jälle!

Interneti avarustesse on tekkinud uus lehekülg, kus on võimalik teada saada, milliseid sõnu sa oma tekstides või veebileheküljel enim kasutad. Siin siis ülevaade taksomeetri sõnakasutustest.

Sport - 5.nädal

Järjekordne sportlik nädal on läbi saanud ja tulemused on head. Suusatalv jätkub kenasti ja nii kogunevad ka suusakilomeetrid. Kokku on see talv 115 kilomeetrit juba läbitud. Tartu Maratonil osalemiseks on seda mõistagi vähe, kuid siin on veel tulemas lühemaid maratone. Pühapäeval õnnestus ka väga tugev ujumistrenn teha. Esmakordsel sai 1km ära ujutud. Mõistagi mitte järjest, vaid ikka saun ka vahepeale.


Teisipäev: 14 km suusatamist
Neljapäev: 1,5 tundi Bowlingut
Reede: 1 tund lume lükkamist ja 12 km suusatamist
Laupäev: 12 km suusatamist
Pühapäev: 1100 m ujumist

Tartu Maraton, tahan ka!

Reede õhtul tulin Pirita suusarajalt ja avasin kodus Tartu maratoni kodulehekülje. Lihtsalt vorm ja tunne olid rajal nii hea, et tekkis mõte osalema minna. Reaalsuses jäi mõistagi minemata, kuna reede õhtul oli veidi hilja sellist plaani teostada. Esiteks oleks olnud vähe aega Tartusse minekut organiseerida ja samuti on see talv vaid veidi üle 100 kilomeetri suuskadel läbitud. Veidike vähe 63-kilomeetrise maratoni jaoks.

Täna telekast maratoni vaadates oli sellest kahju, sest ilm oli nii kena. Üks otsus on aga küll peas küpseks saanud. Kui järgmisel aastal vähegi lund on, siis mina olen järgmisel aastal Tartu Maratoni stardis, maksku mis maksab. Selleks tuleb muidugi valmistuda tõsiselt, sest surnuks ent sõita ka ei maksa. Trenni pärast ma ilmselt ei muretsekski, kuid kes ütleb, kas järgmisel aastal on Eestis ka sellist talve. Keegi ei garanteeri seda, kuid lootma peab.

Kas mäletad, mis toimus?

Nädalavahetusel sattusin ühel peol kokku inimesega, kes rääkis, et vaat, oli hea pidu eelmisel nädalal, mitte midagi ei mäleta. Kusjuures tegemist oli tüdrukuga. Ausalt öeldes peaks ikka häbi olema. Mis mõte on nagu peol, kui hommikul midagi sellest ei mäleta? Milleks nagu üldse nii palju juua, et hommikul on paha olla? Suhteliselt mõttetu tegevus minu meelest vähemalt. Tegemist on vist mingisuguse uue suunaga. Morsipeod on OUT ja viinarallid on IN.

Sport - 4.nädal

Nagu siis lubatud oli, siis see nädal oli paras tõehetk, et palju mul jääb aega ning viitsimist loengute kõrvalt sportimiseks. Jah, aega jäi vähemaks. Kui ikka loengud lõppevad kolmapäeval kell 9 õhtul, ega siis ikka enam mingit sporti enam ei tee. Üldiselt olen siiski enda üle uhke ja loodetavasti ei sula veel Pirita suusarada ülesse, sest siis peaks jälle jõusaalis hakkama, mis on palju nürim tegevus kui suusatamine.

Esmaspäev: 12 km suusatamist

Neljapäev: Tõsine poole tunnine jalutuskäik Nõmmel

Reede: 12,5 km suusatamist

Laupäev: 1,5 tundi lume ajamist

Pühapäev: 950 m ujumist

Õhtune Pirita suusarada

Täna tuli siis suusale minna pärast kella kuut ehk väljas juba pilkane pimedus. Pirital pole see tegelikult mingi probleem, kuna rada on korralikult valgustatud. Lisaks sellele särasid taevas tähed ja kuu, Pirita kloostri varemed olid kenasti valgustatud. Ühesõnaga väga ilus oli sõita ja sõitu nautida. Kolm nelja kilomeetrist ringi olid väga lõõgastavad ning rajal oli meeldivalt palju inimesi. Seega inimesed ikka viitsivad ennast liigutada ja oma tervise peale mõelda.

Pohlak on tegija!

Tänane pommuudis oli, et Brasiilia vutistaarid väisavad suvel Eestit. Kõlab uskumatult, kuid ometigi paistab tõsi olevat. Suuresti on selle saavutuse taga Aivar Pohlak - mees, kellel ei jää puudu julgusest, karismast ja suurtest unistustest. Loomulikult võime seletada, et Eesti jalgpall on madal seisus, kuid mõelge, kus me oleksime ilma Pohlakuta. Ilmselt poleks meil endiselt korralikku vutistaadionit, meil ei oleks olnud välistreenereid ja tõenäoliselt poleks meil üldse midagi. Ega Pohlak pole olnud mingisugune paipoiss, kuid müts igatahes maha tema ees.

Ise asi on muidugi 2000-kroonine piletihind. Praeguses majandusolukorras nagu ei kutsu väga mängu vaatama, kuid ma arvan, et pool staadionit küllap tuleb ikka täis.

Sport - 3.nädal

Oli taaskord sportlik nädal. Tegelikult tahtsin mõistagi suusa koormust tõsta, kuid kuna olid sulailmad siin, siis määrimata suusk ei toimunud eriti ja need kilomeetri tulid tõsise vaevaga. Reedel sai hoopis näiteks klassikat nühitud ja sain lõpuks aimu klassika võludest, kuna lihtsalt uisurada oli paras pudru.

Järgmine nädal on mingil määral tõehetk. See saab sess läbi ja tuleb istuda loengutes. Kas selle kõrval ka enda liigutamiseks aega jääb, on küsimus, mis vajab vastust.

Esmaspäev: 8 km suusatmist
Kolmapäev: 10 km suusatamist
Reede: 12 km suusatamist
Laupäev: tund aega uisutamist
Pühapäev: 900m ujumist

Pirita liuväli - odav lõbu raskel ajal

Eile sai siis katsetatud Pirita suusaraja kõrval asuvat Pirita liuvälja. Kena ilmaga leidus platsil täitsa palju uisutajaid. Muusika mängis, platsi kõrval on ka pingid jalgade puhkamiseks. Tund uisutamist maksab vaid 30 krooni. Uisulaenutus täiskasvanutele 50 krooni, soodushind 30 krooni. Kõlab kui muinasjuu ja nii ongi. Mõistagi on jää kvaliteet kehvem kui sisehallides, kuna jäämasin käib vaid kaks korda päevas jääl, aga mõelge hinnale. Harju tänava uisuplatsil on nädalavahetusel täispilet 70 ja sooduspilet 40 krooni. Tõsi, uisulaenutus on seal küll tiba odavam.

Veel üheks suureks plussiks on ka ligipääs. Autoga Kadriorust on Pirita liuväli vaid 5 minuti kaugusel ja auto saab praktiliselt platsi äärde parkida. Mõnus! Samuti on ka ühistranspordiga tulek normaalne. Pirita Selveri juurest bussi pealt maha, 200m läbi metsa ja oled samuti kohal. Inimesed, liigutage ennast!