Reede õhtul tulin Pirita suusarajalt ja avasin kodus Tartu maratoni kodulehekülje. Lihtsalt vorm ja tunne olid rajal nii hea, et tekkis mõte osalema minna. Reaalsuses jäi mõistagi minemata, kuna reede õhtul oli veidi hilja sellist plaani teostada. Esiteks oleks olnud vähe aega Tartusse minekut organiseerida ja samuti on see talv vaid veidi üle 100 kilomeetri suuskadel läbitud. Veidike vähe 63-kilomeetrise maratoni jaoks.
Täna telekast maratoni vaadates oli sellest kahju, sest ilm oli nii kena. Üks otsus on aga küll peas küpseks saanud. Kui järgmisel aastal vähegi lund on, siis mina olen järgmisel aastal Tartu Maratoni stardis, maksku mis maksab. Selleks tuleb muidugi valmistuda tõsiselt, sest surnuks ent sõita ka ei maksa. Trenni pärast ma ilmselt ei muretsekski, kuid kes ütleb, kas järgmisel aastal on Eestis ka sellist talve. Keegi ei garanteeri seda, kuid lootma peab.
No comments:
Post a Comment