Eile jäi raamatukogu riiulil mulle ette Sass Henno teos (või siiski raamat, ma ei oskagi öelda. Pigem ikka raamat, hea raamat) "Mina olin siin". Lugemine on igatahes aus, tõeline ja hea. Sisu on karm ja julm, kuid reaalne. Inimene, kes arvab, et Rass on ainult välja mõeldud tegelane, kelle elulugu on kirjaniku väljamõeldis, eksib ilmselt rängalt. Karta on, et paljude pättide karjäär hakkab sarnaselt pihta. See kõik on igatahes raamatus nii tõetruu, et autori näol on kas geeniusega või inimesega, kellel on siiski mingisugune ettekujutus põrandaalusest maailmast. Kirjastiil tuletab veidikene meelde Kaur Kenderi oma. Kui Kenderi stiil meeldib, siis meeldib ka Henno oma ja vastupidi.
Tegelikult tahtsin ma hoopis kirjutada sellest, et kui ma eile selle raamatu võtsin raamatukogust, siis öösel kell 1 sulgesin ma raamatu kaane ja läbi ta oligi. Vähe on raamatuid, mida ma olen pärast südaööd viitsinud üldse lugeda. Seda igatahes viitsisin.
No comments:
Post a Comment