Rattahooaja avalöök

Tänase fantastilise ilmaga ei suutnud ma lihtsalt ratast välja ajamata jätta. Kuigi oli esialgu plaanis lühem sõit teha, siis reaalsuses tuli sõidu pikkuseks 23 kilomeetrit. Põhiliselt oli selles süüdi sõber Viljar, kes tuli parasjagu Pirita ranna lähistel oma jooksuringile. Selle ringiga tuligi kohe 8 kilomeetrit mu sõidule otsa. Lisaks vedas ta mu täiesti mere äärde liivale sõitma, mis ei ole just kõige sobilikum pinnas rattasõiduks, aga igatahes sai sõit kenasti tehtud.

Hooaja alguses tehakse ikka plaane. Plaan oleks suvega seekord 1200 kilomeetrit täis sõita. Eelmine aasta jäi sellest numbrist pisut puudu ja vanus on juba ka selline (21a), et päris 1500 kilomeetrit ei julge eesmärgiks seada, kuna igasuguste kohustuste kõrvalt ei jätku selleks lihtsalt aega.

Tallinna Ülikooli meeskoor 10

Erinevalt spordist oli muusikalises mõttes see nädal väga edukas. Õnnestus käia Tallinna Ülikooli meeskoori kümnendale sünnipäevale pühendatud kontserdil Lauluväljaku klaassaalis. Õnnestus on tegelikult veidi vale sõna, kuna reaalsuses ei jätnud mulle selles kooris laulev sõber lihtsalt teist võimalust, aga see on juba teine jutt.

Kontsert oli hea ning vahelduseks on kena kuulata meeskoori, kus naised ei sega nagu segakooris. Meeskoori puhul on kuidagi teine aura ja pean ühtima ühe õnnitleja arvamusega, kes ütles, et maailmas on kaks head asja ning teine neist on meestelaul.

Kava oli mitmekülgne ja varieerus vanast uueni, klassikalisest popini.

Sport - 14.nädal

Sporti ei eksisteerinud see nädal, kui õunapuude otsas turnimist ning nende lõikamist just selleks ei pea. Seega ei skoorinud selles arvestuses see nädal. Loodame, et järgmine nädal tuleb parem ja ehk saab ratta välja ajada.

Nagu karta oligi, siis ei saanud me pallimänguks lihtsalt piisavalt maksujõulisi pallureid kohale. Sobivatel jõusaali aegadel olin aga juba suvilas õunapuu otsas.

Kossusümfoonia

Korvpallivõistlus EMTA tudengid ja õppejõud vs. vilistlased
Treenerid Olav Ehala ja Tõnu Kaljuste

Timo Steineri "Kossusümfoonia" esiettekanne
Eesti Muusika Päevad on alati otsinud sidemeid ja suhtlusvõimalusi muude kultuurivaldkondadega. Kehakultuuriga on need suhted jäänud siiani siiski ideetasandile. Nüüd oleme aga leidnud võimaluse rakendada muusikute füüsiline pool sümfoonilises sümbioosis spordiga. Intonatsiooniline täpsus ja fraasikaare väljapeetus saavad võrdseks visketabavuse ja söödu resultatiivsusega. Koosmäng on kokkumäng. Helilooja Timo Steiner juhib mängu võrdväärse kirega nii klaveritagant kui korvpalliplatsilt.Jällegi ei saa mööda juba eelpooltiteeritud Eesti heliloomingu võtmefiguurist Heino Ellerist, kes muu hulgas sõnas, et “Liigu ise – liiguvad ka mõtted”. (allikas: http://www.helilooja.ee/emp.php?id=73 )

See oli ka kogu eelinfo, mida ma Kalevi spordihalli poole sammudes teadsin. Lootsin nagu ikka rohkem sellist muusikalist elamust koos väikese pallipõrgatusega. Tegelikult nägi asi välja vastupidi. Neli veerandaega kehva kossu ja 10 minutit sümfooniat. Sümfoonia polnud sugugi halb, kuid vaadata asjaarmastajate korvpalli raha eest, oli küll veidikene liig. Üldse oli kogu üritusel selline viimase minuti korralduse hõng küljes.

Pohhuism ruulib

Täna hommikul oli lihtsalt kõigest nii kõrini, kuna peaaegu kogu nädalavahetus kulus ökonomeetrilise mudeli andmete otsimiseks. Seega ei viitsinudki üldse pingutada kooli jõudmisega. Kodust pole ma igatahes ammu nii hilja väljunud ja peatusesse saabunud bussi peale ka ei viitsinud joosta. Nii ma siis ootasin peatuses järgmist bussi, süda rahul, ja nautisin lihtsalt päiksepaistelist ilma. Kõik see andis terveks päevaks väga hea tunde ja uskumatu on see, et ma jõudsin loengusse hoolimata kõigest täiesti õigeaegselt.

Sport - 13.nädal

Tavapärane spordinädal. Pühadega oli muidugi üks väike lisakilo juurde tulnud, millega nüüd tuleb jälle võidelda. Kui eelmine nädal tundus, et võib juba jalgratta talvekorterist välja tuua, siis reaalsus jõudis kohale laupäeva hommikuse lumesajuga. Ilmselt tuleb hooaja algust veel edasi lükata. Pallimängudega võib ka probleeme tulla, kuna rahalised raskused annavad mitmetel meestel tunda ning nii me olimegi viimane kord vaid kuuekesi kohal.

Teispäev: 2 tundi pallimänge
Reede: 1,5 tundi jõusaali

Ferrari pildist kadunud?

Vormel 1 hooaja kolmas etapp on täna tõsiasjaks saanud ja mitu punkti on Ferraril? Õige vastus on mitte ühtegi. Kahekesi Force Indiaga ollakse häbiväärselt punased laternad. Seejuures ei jäänud palju puudu, et Force India oleks see etapp juba punkte saanud. Viimati ei saanud Ferrari hooaja kolmelt esimeselt etapilt punktigi 1981. aastal ehk 28 aastat tagasi (Õhtuleht). Huvitav, kas nii läheb edasi ka?

(Ussi)sõnakuningas Kivirähk

Õnnestus pihku saada Kivirähu raamat "Mees, kes teadis ussisõnu" ja enam käest ei õnnestunudki mul teda enam korralikult käest panna. Nelja päevaga sai 380-leheküljeline raamat läbi ahmitud. Vapustav! Lihtsalt suurepärane! Kivirähk on kirjanik suure algustähega. Tema voolav stiil on erakordselt nauditav. Erinevalt teistest Kivirähu raamatudest on käesolev aga väga pessimistlik ja verd ning laipu on kõvasti, kuid eks selline see elu (ongi) oligi.

Tallinna Kalev sai jälle peksa

Viimasel ajal on saanud traditsiooniks, et kui ma Tallinna Kalevi mängu lähen vaatama, siis nad ka kaotavad. Rakvere Tarvas võitis Kalevit 24 punktiga 104:80. Midagi nagu vaadata ei olnudki, kuid rakverelased olid tõesti oma sõidu vees. Üks rünnak oli ilusam kui teine ja kolmesed läbisid ridamisi korvirõngaid.

Huvitav oli jälgida ka kahe erineva treeneri käitumist väljaku ääres. Kui Klandorf on pigem rohkem selline, kes kisab, kui mehed teevad midagi valesti, siis Sõber seevastu üritab oma omasid pidevalt julgustada ja pingutama sundida ning on pigem positiivse suhtumisega. Mõistagi on ju lihtne 20-punktilises eduseisus positiivne olla ja vastupidi, kuidas sa siis ei karju, kui mehed pidevalt ei saa rünnaku lõpetamisega hakkama.

Viimasel veerand ajal oli Tallinna Kalevi poolt peamiseks "isetsejaks" Evgeny Belousov, kes kogus lõpuks 28 punkti. Samas ei saa seda väga pahaks panna, kuna peale Dorbeku keegi nagu ei tahtnudki mängida. Belousovil oli ka saalis mingisugune venekeelne fännkond. Pärast ühte tema ebaõnnestunud rünnakut kommenteerisid nad seda valjuhäälselt ning selle peale kostitas Evgeny seda seltskonda oma tagumiku näitamisega. Ime oli, et kohtunik seda ei näinud ning väljakult teda ei eemaldanud.

Sport - 12.nädal

Sporti ei olnud, lihtsalt ei olnud ja kõik. Teisipäeval õnnestus tavapärane võrk- ja korvpall teha ning oligi kõik. Jõusaali ei jõudnud, kuna viibisin Saaremaal.

Teisipäev: 2 tundi pallimänge

Kevad

Sport - 11.nädal

Nädal möödus edukalt. Esimest korda õnnestus jõusaali jõuda lausa kaks korda. Samuti tegin esmakordalt seal harjutusi treeningkava järgi, mis sai võetud fitness.ee leheküljelt. Esmane mulje on, et kava kasutades on tulemus parem, kuna eesmärk on paberil täpselt kirjas ja sa pingutad selle täitmiseks rohkem.

Teisipäev: 2 tundi pallimänge
Kolmapäev: 1,5 tundi jõusaali
Reede: 1,5 tundi jõusaali

1. Aprill, milleks?

1. aprill möödus mul suhteliselt rahulikult. Ei olnud erilisi aprillinalju kavas, kuid hoolimata oleks mul peaaegu õnnestunud endale selline nali korraldada, et poleks jõudnudki ülikooli. Kodust väljusin suhteliselt varakult, et jõuaks veel enne loengut mõned konspektid välja printida. Tallink hotelli eest möödudes nägin, et üks Kopli tramm just läks. Ega ma selle pärast väga ei muretsenudki, kuna olin arvestanud pisava ajavaruga ja kell oli veidi 12 läbi. Jõuan siis Hobujaama peatusesse, tuleb Tondi tramm. Mõne minuti pärast veel üks Tondi tramm. Seejäral kaks Tondi trammi peaaegu järjest. Veel üks Tondi tramm. Asi hakkas tunduma juba kahtlane. Lõpuks sai siis ühe trammijuhi käest teada, et Kopli trammid ei sõidagi. Hea küll siis, pea hakkas võimalikke Koplisse jõudmise strateegiaid läbi arvutama. Isa autoga? Ehitusmessil. Trolliga Kristiinesse ja sealt 9 trolliga Koplisse? Liiga ajamahukas ettevõtmine. Lõpuks meenusid mulle kaks sõbrannat, kes Ülemiste poolt autoga tulevad. Helistan...

Järgnevalt rekonstrueerin jutuajamise ligikaudu:

Mina: Hommikust! Kas liigute juba Kopli suunas?

Sõbranna: Ei, me oleme veel Kesklinnas. Hakkame kohe liikuma.

Mina: Teate, Kopli trammid millegi pärast ei sõida. Saate mind peale võtta.

Sõbranna: Misasja? Trammid ei liigu.

Mina: Jah, ma juba ootan tükk aega Hobujaamas, aga ainult Tondi trammid tulevad.

Sõbranna: Kas sa teed aprillinalja?

Mina: Ei, päriselt ka trammid ei sõida. Üks trammijuht ka kinnitas seda.

Sõbranna: Äh, see on mingisugune aprillinali sul. Päriselt ka ei sõida või?

Mina: Ei ole mingisugune nali. Tõsiselt, ma ei saa kuidagi Koplisse praegu.

Sõbranna: Sa teed aprillinalja.

Mina: Kuule lõpeta see jama ära! Muidu võtan oma matemaatika konspekti tagasi sinu käest. Trammid ei sõida.

Sõbranna: No olgu. Aga parem oleks, kui see ei ole mingi nali. Kus sa oled praegu?

Aprilli esimene kuupäev teeb inimesed nii ettevaatlikuks, et ei usuta õigupoolest mitte kedagi. Sõbrannadki hakkasid mind tegelikult alles siis uskuma, kui nägid, et ühtegi trammi tõesti Koplisse ei sõida ja kõik peatused on rahvast täis. Igal juhul aitäh Triinule ja Ebele!