1. Aprill, milleks?

1. aprill möödus mul suhteliselt rahulikult. Ei olnud erilisi aprillinalju kavas, kuid hoolimata oleks mul peaaegu õnnestunud endale selline nali korraldada, et poleks jõudnudki ülikooli. Kodust väljusin suhteliselt varakult, et jõuaks veel enne loengut mõned konspektid välja printida. Tallink hotelli eest möödudes nägin, et üks Kopli tramm just läks. Ega ma selle pärast väga ei muretsenudki, kuna olin arvestanud pisava ajavaruga ja kell oli veidi 12 läbi. Jõuan siis Hobujaama peatusesse, tuleb Tondi tramm. Mõne minuti pärast veel üks Tondi tramm. Seejäral kaks Tondi trammi peaaegu järjest. Veel üks Tondi tramm. Asi hakkas tunduma juba kahtlane. Lõpuks sai siis ühe trammijuhi käest teada, et Kopli trammid ei sõidagi. Hea küll siis, pea hakkas võimalikke Koplisse jõudmise strateegiaid läbi arvutama. Isa autoga? Ehitusmessil. Trolliga Kristiinesse ja sealt 9 trolliga Koplisse? Liiga ajamahukas ettevõtmine. Lõpuks meenusid mulle kaks sõbrannat, kes Ülemiste poolt autoga tulevad. Helistan...

Järgnevalt rekonstrueerin jutuajamise ligikaudu:

Mina: Hommikust! Kas liigute juba Kopli suunas?

Sõbranna: Ei, me oleme veel Kesklinnas. Hakkame kohe liikuma.

Mina: Teate, Kopli trammid millegi pärast ei sõida. Saate mind peale võtta.

Sõbranna: Misasja? Trammid ei liigu.

Mina: Jah, ma juba ootan tükk aega Hobujaamas, aga ainult Tondi trammid tulevad.

Sõbranna: Kas sa teed aprillinalja?

Mina: Ei, päriselt ka trammid ei sõida. Üks trammijuht ka kinnitas seda.

Sõbranna: Äh, see on mingisugune aprillinali sul. Päriselt ka ei sõida või?

Mina: Ei ole mingisugune nali. Tõsiselt, ma ei saa kuidagi Koplisse praegu.

Sõbranna: Sa teed aprillinalja.

Mina: Kuule lõpeta see jama ära! Muidu võtan oma matemaatika konspekti tagasi sinu käest. Trammid ei sõida.

Sõbranna: No olgu. Aga parem oleks, kui see ei ole mingi nali. Kus sa oled praegu?

Aprilli esimene kuupäev teeb inimesed nii ettevaatlikuks, et ei usuta õigupoolest mitte kedagi. Sõbrannadki hakkasid mind tegelikult alles siis uskuma, kui nägid, et ühtegi trammi tõesti Koplisse ei sõida ja kõik peatused on rahvast täis. Igal juhul aitäh Triinule ja Ebele!