Esimene täismahuline töönädal on seljataga ning üks asi on mulle selle aja jooksul vägagi selgeks saanud. See ei ole see, mida ma tahaks teha elu lõpuni. Ma ei taha hommikust õhtuni teha kusagil kontoris tagumikutunde lihtsalt seetõttu, et mul on töölepingus tööaeg kella kaheksast viieni. Millegi pärast tundub see lihtsalt vale ja isegi ütleks, et ebaefektiivne. Tahaks olla sõltumatu ja teha tööd, siis kui tahan ja õigeks pean. Jah, ma tean, et selline võimalus on vähestel, kuid ma ei kahtle endas. Mina olen üks nende seast.Mõningad mõtted tekkisid veel selle nädala jooksul minu peas:
1) Bürokraatia on nii pagana aeglane ja ebaefektiivne. Avaliku sektorit ei saa juhtida nagu erasektorit, kuid sinna poole tuleb siiski liikuda. See oleks tohutu võit meie kõigi jaoks.
2) Kui inimesed teeksid kõik selle ära, mida nad lubavad, siis me hoiaks tohutult aega kokku, mis praegu kulub nende töö kontrollimisele. Hulga inimesi kaotaksid siis muidugi oma töö, näiteks MUPO ja parkimistrahvijad, kuid selle massi saaks rakendada kuidagi palju kasulikumalt. Praegusel hetkel muidugi seda töötut massi jätkub meil küll ja küll.
No comments:
Post a Comment