Kergejõustiku MM on taas pannud inimesed suvel telekat jälgima, kuid kahjuks pole sealt nagu midagi vaadata. Ma mõtlen seda, et Eesti sportlasi ju praktiliselt otseülekandes ei näidata. Pole lihtsalt midagi näidata. Niidu 200-meetri jooksu näidati, Kanterit näidati, kümnevõistlejaid ka ikka vilksas ekraanile ja oligi kõik.
Kui juba kümnevõistluse juurde jutt läks, siis Mikk-poiss, mida sa pagan tegid. Kaugushüppes null! Tore, aitäh sulle! Nagu Rahnu juba.
Praeguse seisuga ütleksingi, et oma saatmist Berliini (õnneks on siin samal lähedal) õigustasid Kanter, Tammert, Niit, Raja ja kogemusi omandama läinud Arro ja Laanmäe. Muidugi võib öelda, et Kanter põrus, aga tegelikult on iga medal siiski Eestile hea, ka pronks. Oleks Kanter neljandaks jäänud, siis oleks lugu nagu keerulisem. Nii et pea püsti - Eesti (tegelikult küll Kanter)võitis pronksmedali.
Samas on MM andnud ka tugitoolisportlastele võimsaid emotsioone. Näiteks Usain Bolti 9,58 või Isinbaeva null teivashüppes. On olnud rõõmu ja traagikat.
No comments:
Post a Comment