Tõenäoliselt ei pidanud president Toomas Henrik Ilves silmas Karl Pajupuud, kui asus talente koju kutsuma. Ometigi tõi Kender oma uues raamatus "Comeback" just tema tagasi kodumaale. Mehe, kelle jaoks pudel viina on köömes ning esimene kokatriip tähendab uue päeva algust. Mehe, keda ükski eestlane tänaval näha ei tahaks, sest temaga kohtumine raamatu lehekülgedel on juba piisavalt hirmus.
Tegemist on jubeda raamatuga. Kui rohke seksitemaatikaga on Kenderi lugeja üldiselt harjunud, siis nüüd on sinna lisatud veel peksmised, tapmised ja rämedad piinamised. Verd voolab ojadena ning rohkelt. Aga tõepoolest, Kender olustikukirjeldusega aega ei raiska ja tempo on hoogne. Kohati isegi nii hoogne, et lugeja ei saagi enam aru, kuhu see Pajupuu on ennast jälle joonud. Samas ma usun, et kui me veel kunagi Pajupuuga kohtume, siis on ta elust õppinud ning muutunud.
Kender ei järgi reegleid, vaid loob neid ise. Ainult nii muutuvadki reeglid. "Comeback" võib meeldida, võib ka mitte meeldida, kuid lugeda tasub teda siiski.
No comments:
Post a Comment