Järgmisel aastal toimuva Tartu maratonini on aega jäänud veel 63 päeva. Suusahullus on ilmselgelt tabanud eestlasi ja tänaseks on maratonile registreerunud juba üle 6400 suusafänni. Olles ise eelmisel aastal selle katsumuse läbi teinud tean, miks nad seda teevad. Lihtsalt tunne on pärast maratoni lõpetamist vapustav.
Minul on samuti plaanis olla järgmisel aasta 20. veebruaril maratoni stardis. Esimesed suusakilomeetrid on mul õnnestunud juba rajalt koguda. Lisaks õnnestus mul eile kätte saada ka oma uus pulsikell ProTouch7Beat. Tegemist on sellise lihtsa kellaga, mis rahuldab minu vajadusi praktiliselt täielikult. Näiteks eilse 20,9 km pikkuse treeningu keskmine pulsisagedus oli 156 lööki minutis.
Eks ma olen vahepeal selle aastaga ka targemaks saanud ja mõned järeldused teinud:
1) Sissesõitmata saabastega ei saa maratonile minna. Sellest, mis siis juhtub, võib eelmise maratoni järgselt kirjutatud postitustest lugeda.
2) Kindlasti tuleb teha ka pikemaid treeninguid enne maratonile minemist. 63km on ikkagi natukene teine asi kui 14 või 21 kilomeetrit. Lisaks sellele käituvad ka saapad pikemal sõidul teist moodi. Näiteks kui ma sõidan kuni 14 kilomeetrit, siis saapad ei hõõru, pikema sõidu puhul aga pean ma jalga teipima, kuna muidu hakkab saabas hõõruma.
3) Varustus peab olema hea. Ilmselt ma vahetan enne maratoni ikkagi oma pehmed kombisuusad klassikasuuskade vastu, sest eks aastatega on kilosid juurde tulnud ja 7 aastat tagasi ostetud suusad painduvad lihtsalt läbi ja võimalda korralikult pidamisala määrata.
No comments:
Post a Comment