Seekord püstitame siis küsimuse võrreldes tavalise püstitusega tagurpidi. Tavaliselt on luubi all ikka eesti mehe tantsuoskus, mida armastatakse võrrelda karu omaga. Tegelikult ei ole aga siinkohal naised ja mehed sugugi erinevad. Tõsi, naised on vast tantsupõrandal muidugi meestest graatsilisemad, aga tantsuoskused sõltuvad konkreetsest inimesest ja soost sõltuvus ei ole kindlasti ühene.
Edasine jutt tuleneb seltskonnatantsudest ja igasugune diskosaalis liibumise jätame vaatlusest kõrvale. Autori tantsuoskusest võib olla nii palju veel, et võistlustantsuga on tegeletud ja karu ei ole kõrva peale astunud.
Oma kogemuste osas julgeksin naised jagada tantsuoskuse põhjal 5 kategooriasse:
1) "ei julge ja väga ei oska" - ilmselt kõige suurem grupp. Kahjuks on täpsemalt keeruline nende tantsuoskust hinnata, kuna neid neide sa ballisaalis lihtsalt põrandale ei saa. Samas kaotus ei ole suur, kuna ega nendega seal põrandal suurt midagi teha ka ei ole.
2) "julgen ja arvan, et oskan, kuna diskosaalis olen küll kõva tibi" - tegemist on kõige halvema valikuga, kuna need tüdrukud ei tea, et disko ja seltskonnatantsu vahel on ikka tõsised käärid. Õnneks suuremad orki lendamised selle kategooriaga ka puuduvad. Iseenesest on võimalik selliste tütarlastega kindlasti tantsupõrandale minna ja mõni tants ka teha, sest üldiselt on tüdruk võimeline ruut-rumba põhisammu mõne minutiga tantsupõrandal omandama oskusliku juhtimise korral. Kindlasti ei tohi aga temaga minna avavalsile, sest seda ikka niimoodi selgeks ei õpeta.
3) "ei julge, aga tegelikult midagi ikkagi tean asjast" - suht suur grupp. Sellesse gruppi kuulub väga suur osa tüdrukuid. Nad on kunagi põhisammudega kokku puutunud ja seetõttu saab nendega kenasti õhtut ballisaalis veeta. Teine kord on nad isegi seltskonnatantsuga tegelenud. Suurem probleem on tüdruku saamine esimesele tantsule. Pole välistatud, et kusagil kõrvalises kohas tuleb läbi viia kiire treening, et tüdruk veenduks oma kvalifikatsioonis. Õhtu jooksul on tüdruku tantsuoskust võimalik arendada kindlasti põhisammu oskusest ka kaugemale. Piiriks on vaid julgus.
4) "julgen, aga ei oska, kuid olen lihtsalt andekas" - haruldus. Sellise tüdruku puhul on muidugi kohe kaks võimalust: kas tõesti on andekas või lihtsalt vassib oma tantsuoskuse koha pealt. Kahtlemata minu lemmikkategooria, kus on lisaks tantsurõõmule võimalik nautida ka õpetamise rõõmu. Konkreetselt tuleb meelde üks tüdruk, kes lühikese teooreetilise seletuse tulemusena tantsis ära samba promenaadjooksu. Mul vajus tõesti suu lahti, kuna seletus oli tehtud jooksvalt tantsu keskel. Kokkuvõttes aga kategooria, keda tuleb tikutulega taga otsida.
5) "julgen ja oskan, sest olen tantsuga tegelenud" - selge vähemus. Ei ole just kõige huvitavam kategooria, kuid sellise tütarlapsega on saalis võimalik enim silmapaista. Tõestuseks, et selliseid tüdrukuid on vähe, võin tuua näite ühest kollektiivist, kus oli üle 40 tüdruku. Nendest sellesse kategooriasse võis liigitada umbes 4 tüdrukut, mis teeb protsendiks küll tugeva 10%. Nauditav kategooria, kuhu kuuluvaid tüdrukuid võiks oluliselt rohkem olla. Õnneks on seltskonnatants oluliselt populaarsemaks muutunud viimasel ajal.
Siit tulenevalt soovitused naistele:
1) Ole aus! Nii on mõlemal partneril lihtsam.
2) Kui enda oskustes väga kindel ei ole, aga samas tantsutaust on olemas, siis otsusta partneri järgi. Kui tema on siiski proff, siis usalda teda ja sa ei kujuta ettegi, milleks sa tantsuplatsil oled võimeline. Aga muidugi, jällegi vaata reeglit number 1.
3) Ära tantsi muusikast kiiremine. Juhtub tihti, kuna pabin tuleb sisse. Jälgi partnerit! Kui partner hakkab juba rütmi lugema (aeglane-kiire-kiire jne), siis ilmselt oled muusikast ees ja sulle tehti just delikaatne vihje.
Üldiselt aga ei sõltu tantsuoskus soost, vaid konkreetsest isikust endast.
No comments:
Post a Comment