Karl Pajupuu on tagasi ehk Kender kirjutab jälle

Tõenäoliselt ei pidanud president Toomas Henrik Ilves silmas Karl Pajupuud, kui asus talente koju kutsuma. Ometigi tõi Kender oma uues raamatus "Comeback" just tema tagasi kodumaale. Mehe, kelle jaoks pudel viina on köömes ning esimene kokatriip tähendab uue päeva algust. Mehe, keda ükski eestlane tänaval näha ei tahaks, sest temaga kohtumine raamatu lehekülgedel on juba piisavalt hirmus.

Tegemist on jubeda raamatuga. Kui rohke seksitemaatikaga on Kenderi lugeja üldiselt harjunud, siis nüüd on sinna lisatud veel peksmised, tapmised ja rämedad piinamised. Verd voolab ojadena ning rohkelt. Aga tõepoolest, Kender olustikukirjeldusega aega ei raiska ja tempo on hoogne. Kohati isegi nii hoogne, et lugeja ei saagi enam aru, kuhu see Pajupuu on ennast jälle joonud. Samas ma usun, et kui me veel kunagi Pajupuuga kohtume, siis on ta elust õppinud ning muutunud.

Kender ei järgi reegleid, vaid loob neid ise. Ainult nii muutuvadki reeglid. "Comeback" võib meeldida, võib ka mitte meeldida, kuid lugeda tasub teda siiski.

Tartu maraton 2011

Järgmisel aastal toimuva Tartu maratonini on aega jäänud veel 63 päeva. Suusahullus on ilmselgelt tabanud eestlasi ja tänaseks on maratonile registreerunud juba üle 6400 suusafänni. Olles ise eelmisel aastal selle katsumuse läbi teinud tean, miks nad seda teevad. Lihtsalt tunne on pärast maratoni lõpetamist vapustav.

Minul on samuti plaanis olla järgmisel aasta 20. veebruaril maratoni stardis. Esimesed suusakilomeetrid on mul õnnestunud juba rajalt koguda. Lisaks õnnestus mul eile kätte saada ka oma uus pulsikell ProTouch7Beat. Tegemist on sellise lihtsa kellaga, mis rahuldab minu vajadusi praktiliselt täielikult. Näiteks eilse 20,9 km pikkuse treeningu keskmine pulsisagedus oli 156 lööki minutis.

Eks ma olen vahepeal selle aastaga ka targemaks saanud ja mõned järeldused teinud:

1) Sissesõitmata saabastega ei saa maratonile minna. Sellest, mis siis juhtub, võib eelmise maratoni järgselt kirjutatud postitustest lugeda.

2) Kindlasti tuleb teha ka pikemaid treeninguid enne maratonile minemist. 63km on ikkagi natukene teine asi kui 14 või 21 kilomeetrit. Lisaks sellele käituvad ka saapad pikemal sõidul teist moodi. Näiteks kui ma sõidan kuni 14 kilomeetrit, siis saapad ei hõõru, pikema sõidu puhul aga pean ma jalga teipima, kuna muidu hakkab saabas hõõruma.

3) Varustus peab olema hea. Ilmselt ma vahetan enne maratoni ikkagi oma pehmed kombisuusad klassikasuuskade vastu, sest eks aastatega on kilosid juurde tulnud ja 7 aastat tagasi ostetud suusad painduvad lihtsalt läbi ja võimalda korralikult pidamisala määrata.

Treial ja Tuiksoo on loonud uue erakonna?

Kõlab küll täiesti uskumatult ja isegi jaburalt, et Rahvaliidu säravad naispoliitikud (üks neist küll endine) on loonud salaja uue partei, kuid tänast 2011. aasta riigieelarve kolmandat lugemist jälgides jäi küll selline mulje.

Nimelt rääkis rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas puldist mingisugust imelikku juttu, et opositsiooni muudatusettepanekud (erinevatelt erakondadelt - Rõivase rõhuasetus) oleksid vähendanud kaitsekulutusi 61,4% võrra. Ei Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid ega ka Rohelised ei teinud teisele lugemisele ühtegi muudatusettepanekut, mis oleks vähendanud kaitsekulutusi. Milline opositsioonierakond siis tegi need ettepanekud.

Muudatusettepanekud, mille katteallikaks olid kaitsekulutused, tegid Riigikogu liikmed Mai Treial ja Ester Tuiksoo. Minu teada pidi erakonna loomiseks ikkagi rohkem kui kaks inimest olema, aga Rõivas nimetab ka seda kahe inimese kooslust "opositsioonierakonnaks". Hea huumor ikka küll.

Huumorirubriigiga saab tutvuda: Riigikogu leheküljel

5 põhjust, miks ma viisin väärtpaberid rootslaste juurest LHV-sse

1) Balti aktsiatel ei ole LHV-s hoiutasu. Swedbankis maksin ma iga kuu teenustasu 24 krooni, kuna mul oli nii Eesti kui ka Leedu aktsiaid. LHV-s on see kulu 0 krooni. Tõsi, see tõttu on küll tehingutasu pisut kallim, kuid kuna ma pole mingisugune kaupleja, siis pole see probleem.

2) LHV finantsportaal on ilmselt üks parimaid Eestis. Igal juhul oluliselt informatiivsem kui Swedbankis. Õigupoolest ei ole Swedbankil Powertraderi vastu mitte kui midagi panna. Samuti on portfelli analüüsivahendid mitmekülgsemad.

3) Teenindus on kõrgetasemeline ja meeldiv. LHV jaoks on klient kuningas. Samuti on seal klienditeenindajad oluliselt kompententsemad. Swedbanki reatelleri jaoks on ikka kõik tehingud, mis on seotud väärtpaberitega, ikka paras müstika.

4) Kui Balti turg väikseks jääb, siis on LHV-s tulevikus lihtsam ka teistele turgudele kätt proovima minna.

5) LHV pank põhineb Eesti kapitalil. Seda võib nimetada minugi poolest patriotismiks.

Ja samuti ei saa jätta mainimata, et novembri lõpuni on LHV-l kampaania, mille raames hüvitatakse halduri vahetamisega seotud kulud kuni 1000 krooni ulatuses. Rohkem põhjuseid ei olegi vaja.

Pane ennast põlema, Swedbank!

See, et minu rahaasjad on korras, on minu teene ja Swedbanki krediitkaart ei tee nüüd küll mind kuidagi õnnelikumaks. Kui Eestis oleks kasutusel vähem krediitkaarte ning inimesed elaksid olevikus ja ei kulutaks oma tulevaseid sissetulekuid, siis oleks elu parem ja rahulikum. Ausalt! Kui Swedbank vaid teaks, kuhu ma oma "varandusega" novembri lõpus lähen...

---------------------------------------------------------------------------------------

Hea .........................

Mul on hea meel, et oled oma rahaasjade korraldamiseks valinud Swedbanki. Soovime sulle alati pakkuda parimaid lahendusi, et teha sinu elu mugavaks.

Enne suuremate laenukohustuste võtmist on hea alustada väiksematest, et saaksid laenamise kogemuse. Selleks, et saaksid oma rahaasju paindlikumalt korraldada, pakume sulle esimeseks krediiditooteks vaba tagasimaksega krediitkaarti, mille limiit on 50000 krooni*.

Krediitkaardist on abi nii suuremate kui ka väiksemate ostude tegemisel. Krediidisumma tagasimaksmisega kaasnevate kulude** ja tingimuste kohta saad täpsemat informatsiooni küsida klienditeeninduse telefonil 6 310 310 või pangakontoris.

Krediidisumma tagasimaksmisega kaasnevate kulude** ja tingimuste kohta saad täpsemat informatsiooni küsida klienditeeninduse telefonil 6 310 310 või pangakontoris.

Krediitkaardi kasutamine

Vaba tagasimaksega krediitkaardi eelis on võimalus valida ise tagasimakse suurus ja aeg. Ostes näiteks uue arvuti, saad ise otsustada, kui pika aja jooksul ja kui suurte osadena laenusumma tagastad. Kaardi igapäevase kasutamise eeliseks on iga ostuga kaasnev 30-päevane intressivaba aeg. Seega, kui tagastad laenuks võetud summa enne 30 päeva möödumist, ei pea sa tasuma lisaintressi.

Preemiaprogrammi kingitused

Swedbanki krediitkaartidel on veel üks hea omadus, nimelt kogud iga kaardiga tehtud ostu eest preemiapunkte, mille eest saad krediitkaartide preemiaprogrammist valida kingitusi. Kingivalik on väga lai ja sealt leiad kingitusi nii endale kui ka oma lähedastele.

Tutvu preemiaprogrammiga lähemalt siin.

Krediitkaardi lepingut on kõige mugavam sõlmida internetipangas, sealt leiad ka lisateavet kaardi kohta. Soovi korral saad aga alati küsida lisainfot klienditoe telefonil 6 310 310 või lähimas kontoris.

Swedbank soovib sulle alati pakkuda parimaid lahendusi. Olgu sul plaanis oma kodu, auto või vajaliku mööbli ost, pöördu ikka meie poole, leiame koos sobivaima võimaluse. Krediitkaardi omamine annab sulle ka hea kogemuse laenutoodete kasutamisel ja kohustuste täitmisel.

Enne suuremate kohustuste võtmist võiksid end ka lisakulutustega harjutada, selleks saad näiteks iga kuu kanda tulevase kohustuse ulatuses summa kogumishoiusele. Sellisel näilisel harjutamisel on ka lisaboonus: kogud raha, mida saad kasutada sissemakseteks ja lepingutasudeks.

Pakkumine kehtib kuni 03.12.2010.

Soovin sulle meeldivat laenamist Swedbankis!

Rainer Olt

noortesegmendi juht

* Pakutav krediidisumma on välja arvestatud 03.11.2010, lähtudes sinu varade ja kohustuste hetkeseisust pangas ning pangaga sõlmitud lepingutest. Kui pakkumise aluseks olevad asjaolud on pakkumise kasutamise hetkeks muutunud, võib muutuda ka sulle pakutav laenusumma.

** Krediidi kulukuse määr on 19,882% järgmistel näidistingimustel: krediidilimiit 10 000 Eesti krooni, tagastamise tähtaeg üks aasta, intressimäär 18% aastas.

Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.

Blogspoti mItteametlik Twitteri gadget sisaldab nuhkvara

Eile õhtul oli minu üllatus suur, kui tahtsin tulla oma blogisse. Arvuti saatis hoiatuse, et blogis on viide nuhkvara sisaldavale leheküljele. Nõrgemalt turvatud arvutist avastasin, et inimene, kes tuleb minu blogiaadressile, suunatakse edasi hoopis kahtlasematele lehtedele. Õnneks ei olnud tegu spyware vaid malwarega, mis veidike ohutum.

Abi saamiseks võtsin appi suure sõbra Google. Tuli välja, et mina ei ole ainuke, kellel selline probleem on, vaid on teisigi gadget´eid (asjandusi), mis sisaldavad kahtlasi viiteid. Minul õnnestus jamast välja tulla pärast seda, kui olin Twitteri gadget´i eemaldanud. Ise olin muidugi loll, et kasutasin mingisugust mitteametlikku varianti, aga originaalne gadget oli lihtsalt minu blogi jaoks liiga lai.

Ühtlaselt vabandan kõigi külastajate ees, kes sattusid minu blogi tõttu kuhugi mujale.

Tartu maratoni kui talvine laulupidu

Tartu maraton toimus 21. veebruaril juba 39. korda. Ühtlasi möödus sel aastal esimesest Tartu maratonist 50 aastat. Juubelit tähistati vääriliselt, sest osalema tuli üle 6500 suusasõbra ning paljudki pidid stardikohast suu puhtaks pühkima, kuna korraldajad ei olnud nii suure osalemissooviga arvestanud. Oma osa oli selles ka suurepärasel ning lumerohkel talvel.

Milline vägi viib selle rahvahulga 63-kilomeetril kannatuste rajale? Sellele küsimusele oskab vastata alles pärast selle läbimist. Detsembri lõpus, kui ma tulin välja ideega läbida Tartu maraton, ei oleks ma kindlasti osanud sellele küsimusele vastata. Kui keegi olekski mulle selle küsimuse esitanud, siis vastanuks ma talle jonnaka lapse kombel, et ma lihtsalt tahan. Tolleks hetkeks ei olnud ma veel kilomeetritki klassikalises tehnikas läbinud.

Inimese paneb kõige paremini liikuma eesmärk. Kui on olemas siht, siis on keeruline seda ignoreerida. Nii oli ka minul raske viilida ning suusarajale tugeva tuisuga minemata jätta, sest ma teadsin, et iga treeningkilomeeter viib mind lähemale lõppeesmärgile, milleks oli Tartu maratoni läbimine. Mõnele teisele ei olnud eesmärgiks aga mitte lihtsalt maratoni läbimine, vaid teatud ajaga läbimine. Kolmandale oli aga eesmärgiks olla naabrimehest suusarajal kiirem. Nii võib iga inimene maratonirajale eesmärgi seada, hoolimata sellest, kas sa oled sportlane või tugitoolisportlane, mees või naine, noor või vana.

Maratoni läbimine on võitlus iseendaga. Heal juhul võitled sa rajal iseendaga, halvemal juhul tuleb võidelda ka villide ja hõõruva saapaga. Ilmselt levinum küsimus mulle ongi olnud, et kas oli hetki, millal tundsid, et aitab – rohkem ei jõua. Päris lootusetuid hetki ei olnud, kuid kui 29. kilomeetril tundsin, et nüüd purunes jala peal vill ning sokk läks märjaks, siis ma tõesti küsisin, et KAS ma ikka jõuan finišisse. Viimased 16 kilomeetrit oli vaid ootus. Ootus, et metsanurga tagant ilmuks post, mis teataks, et eesmärgini on jäänud jälle üks kilomeeter vähem. Need postid ilmusid harva ja kangesti tuli peale mõte, et keegi on lihtsalt vahepealse kilomeetriposti ära varastanud, kuna kilomeeter ei saa lihtsalt olla nii pikk. Aga kilomeeter on pikk maa – eriti siis kui 47 kilomeetrit on juba seljataga.

Oluline märksõna on ühtsus, mis rajal kogu seal viibiva suusarahvaga tekib. Tõsi, see ühtsus on teistsugune kui laulukaare all, sest selleks hetkeks, kui viimased startijad on jõudnud stardijoonele, on Veerpalu juba mitmed kilomeetrid sõitnud. Ometigi tekib see ühtsus, kui sa näed kuidas pikk looklev suusatajate saba liigub Lõuna- Eesti küngaste ning orgude vahel.

Kõige olulisemaks motivatsiooniks tugitooli vahetamiseks suusaraja vastu on ikkagi lõpetamise emotsioon. Sa jõuad üle finišijoone, saad kaela medali, otsid üles oma riietekoti, vahetad kuivad riided selga ning jood kuuma meeõlut ja sööd hernesuppi. Sa ei taha suuski enam mitte kunagi näha ning tead, et homme valutab kogu kere. Igalt poolt on valus, kuid see ei pühi siiski naeratust huulilt, mis sinna tekib, kui sulle meenub, et sa oled üks 110 tuhandest lõpetajast, kes kunagi üldse Tartu maratoni pika distantsi on lõpetanud. Selle emotsiooni saamiseks on vaja kannatada kõigest 63-kilomeetrit, kuid emotsioon jääb püsima.

Raha tegi minu eest tööd

Laupäeval õnnestus mul esimest korda nautida õhtut Scotland Yardis niimoodi, et ma ei maksnud oma tööga teenitud rahaga, vaid rahaga, mille oli mulle teeninud minu tööga välja teenitud raha. (Sai ikka keeruline lause nüüd kirja pandud) Seega ma sain tunda seda tunnet, mida kirjeldab Rikas Isa oma raamatutes ning see tunne on paganama hea. 

Vaesed ja keskklass töötavad raha eest. Rikkad panevad raha enda eest tööle.

See kõik ei tähenda muidugi seda, et ma mingisugune rikas olen, kuid ma mõistsin selle lause tähendust. Igal juhul ei taha ma sattuda kogu eluks tsüklisse, kus on enamus meist: tõused üles, lähed tööle, tasud arved, tõused üles, lähed tööle, tasud arved...

Tartu Maratoni kannatused

Võimalik, et mõni blogilugeja arvas vahepeal, et ma loobusin sellest hullust ideest. Ei loobunud, kuid lihtsalt polnud aega ettevalmistusest kirjutada. Tänagi ei viitsi kõigest veel kirjutada ning ega päris kohale pole veel ka see kõik jõudnud.

Igal juhul läbisin Tartu maratoni 63-kilomeetrise distantsi 8 tunni ja 15 minutiga. 63 kilomeetrist 28 kilomeetrit läbisin omandatud suusatehnika abil ning ülejäänud 35 kilomeetrit lõhkise villi kiuste ning tahtejõu abil.

Hoolimata sellest, et kõik kohad täna konkreetselt valutavad, ei kahetse ma ühtegi kilomeetrit.

Tugitoolist Tartu maratonile vol 3

Neli nädalat tagasi võtsin ma eesmärgiks läbida Tartu maraton. Kuni eelmise nädalani kulgesid ettevalmistused selleks sündmuseks peaaegu fantastiliselt. Külma ilma tõttu õnnestus mul aga eelmine nädal vaid korra suusarajale pääseda ja läbida 15 kilomeetrit. Osaliselt korvasin ma puuduvad suusakilomeetrid 1,4 kilomeetri ujumisega ujulas, kuid see polnud siiski see.

Tänaseks oli külma laine oluliselt järgi andnud ning seadsin sammud pärast tööd Pirita suusarajale. Paganama raske oli, kuna laupäevane krooli ujumine oli veel õlgades, kuid läbisin tavapärasel kiirusel 15 kilomeetrit.

Nelja nädalaga on mul õnnestunud kokku läbida 181 kilomeetrit suuskadel. Mulle tundub, et selle kilometraaźiga võib juba maratoni läbimisest unistada. Mõned aastad tagasi tegi samalaadse eksperimendi Õhtuleht ja siis pandi 200 suusakilomeetriga tugitoolisportlased maratoni läbima. Nende kannatustest võib lugeda suusatajad.blogspot.com

Tegelikult on eesmärk selle aja jooksul ka karmistunud. Enam ma ei piirdu vaid läbimisega, vaid hea meelega näeksin ma ennast lõpetamas alla 8 tunni. Salasoovina tahaksin ma lõpetada koos oma töökaaslasega, kes läheb 31 kilomeetrit läbima, kuid see soov jääb mõneks teiseks korras, kuna praegu tundub see siiski veel ebareaalne.

Üks mure vahepeal veel tekkinud. Nimelt ähvardab üks suusasaabas vägisi enne maratoni äralaguneda. Igatahes on päka juurde, kust kanna osa üles tõuseb, mõned praod tekkinud ja külgedele väikesed augud. Moraal on siin see, et ega odav saabas ikka klassika sõitmiseks sobi.

Tartu maratonini jääb tänase seisuga veel 27 päeva...

Kliima soojenemine?

Imelik on kuulda kliima soojenemisest, kui akna taga valitseb viimaste aastate kõige kõvem pakane. Päästeamet soovitab inimestel varuda vett ja patareisid ning homme võib tulla kuni 32 kraadi külma.

Kuigi ma ei ole viriseja ja lähtun ütlusest, et pole olemas halba ilma, vaid vale riietus, on see siiski juba ülemõistuse. Kas me oleme oma kliima nii tuksi keeranud, et igasugused anomaaliad on võimalikud?

Piret Järvis vs Õhtulehe lapsajakirjanik

Eilses Õhtulehes oli artikkel "Piret Järvis otsib, kes selgitaks riigi likviidsuse likvideerimist". Nuta või naera, aga mitte kohe ei saa aru, et kumb on siis neist täielik majandusvõhik. Kardan, et mõlemad.

Eiris Teeveere otsustas intervjuus Piret Järvise teadmised majandusterminites proovile panna ja küsis, et kas Piret oskab öelda, et kuidas on Juhan Partsil plaanis sel aastal likvideerida riigi likviidsust.

Mida selline küsimus siis tähendab? Likviidsus on rahaks muutumise võime. Likviidsus võib olla suur või väike, aga mida tähendab likviidsuse likvideerimine. Äärmisel juhul võiks see tähendada Viioli tegemist ehk siis raha põletamine kasiinos, sest sellisel juhul tõepoolest likvideeritakse likviidsus, aga see on ikka suhteliselt nonsense.

Seega Teeveere tahtis selle küsimusega "tarka panna", aga paraku ei tulnud välja. Või oligi see küsimus niimoodi planeeritud? Sellel juhul muidugi minu lugupidamine, kuna nii nõmedat küsimust annab välja mõelda.

Fakt on aga see, et Järvis on küll majandusvõhik, sest tema vastus:

"Juhan Parts on sel nädalal puhkusel. Kuna tema naine sai sel nädalal emaks. Aga kui sellist kommentaari on vaja, siis küll leiab inimese, kes seda kommenteerida võib," teatab Järvis, tunnistades, et ega ta veel päris spetsialist pole, kuid omandab uusi teadmisi iga päevaga."

ei lase selles kahelda. Seda inimest, kes seda oleks nõus majandusministeeriumist kommenteerima, Järvis ilmselt küll ei leia. Ma vähemalt loodan.

Ettevalmistus Tartu Maratoniks vol 2

Eelmisest postitusest on möödunud kaks nädalat ja Tartu Maratonini on jäänud 37 päeva. Vahepealse ajaga olen ma ostnud Rademarist pidamismäärde, leppinud kokku ööbimiskoha sõbranna juures Tartus ning läbinud Pirita suusarajal 90 kilomeetrit.

Tõsi on see, et uisku võib määrdeta sõita, kuid klassikast ei tule ilma pidamiseta midagi välja. Rademarist leidsin 150 krooni eest Starti pidamisteibi (Start Grip Tape Sport), mis peaks kestma suusa all kuni 200 kilomeetrit. Siiamaani on ta püsinud kenasti ning toimib ka. Natukene jamasid oli tegelikult ka, kuna pidamisala määrama asudes, selgus et suusk paindub läbi ehk siis minu kaalu juures on suusk liiga pehme. Seega pidingi määrde suhteliselt kõhutunde järgi alla tõmbama. Tulemus polnud paha. Libisemisemääret pole siiani veel kasutanud, kuid ei välista, et võtan siiski maratoniks ka libisemismäärde kasutusele.

Lisaks ostsin samal päeval endale ka Crafti sooja alussärgi, mis on tõepoolest oma hinda väärt, kuna hoiab kere soojas, juhib higi ära ja seejuures ka hingab. Hing oli tõesti kirves, veidike üle 500 krooni. Samuti muretsesin ka suusakoti.

Suur mure oli ka ööbimispaiga leidmisega. Õnneks leidus hea sõbranna, kes elab Tartu bussijaama lähistel. Seega õnnestub vähese vaevaga sealt spetsbussiga sõita stardipaika ja Elvast tagasi Tartusse. Tartusse on plaanis "aklimatiseeruma" minna juba 19. veebruaril.

Suusakilomeetreid on kahe ja poole nädalaga kogunenud 136 kilomeetrit. Siiani olen sõitnud 15 kilomeetri kaupa. Selle ajaga on distantsiaeg vähenenud 2:02 pealt 1:42ni. Ilmselt katsun ka pikemaid distantse enne maratoni sõita.

Üldine meeleolu on oluliselt kindlam, kui kolme nädala eest. Ega mul pääsu ka enam pole, kuna mitmed tuttavad on juba plaanist teadlikud ja loobuda enam ei ole sobilik.

Mikko Fritze palganumbri põhjus

Ühel hallil ja ammusel ajal alustati valmistumist Tallinna kultuuripealinna tiitli auväärseks kandmiseks. Selleks loodi SA Tallinn 2011 ja alustati sihtasutusele juhi otsimist. Paljude kandidaatide hulgast valiti välja suure kogemusega ning varem Goethe instituudist töötanud Mikko Fritze. Näitamaks meie sobivust ja kõrget haridustaset, suheldi Soomes sündinud sakslasega nagu kord ja kohus saksa keeles, kuigi meiepoolsete inimeste saksa keele oskus oli kasinake.

Kõik sobis ja jõuti palgaküsimuseni. Fritzele oli see töökoht rohkem auasi ja Goethe instituudis poolteistmiljonit krooni teeninud Fritze palgasooviks oli tagasihoidlik: zwei und achtzig tausend. Eesti pool pani pead kokku: 2 ja 8 ja tuhat ehk siis 28 tuhat ning olid muidugi rõõmsad, et väärt mehe nii odavalt kätte said.

Tehtigi siis leping ära ja kirjutati rõõmsasti palganumbri kohale zwei und achtzig tausend. Niimoodi saigi SA Tallinn 2011 oma juhiks mehe, kes saab 82000 krooni kuus palka.

Loo moraal on selles, et Euroopa Liidus olles tuleb ikka keeli osata, muidu on oht pügada saada.

Kogu käesolev lugu on väljamõeldis ning sündmuste ja isikute kattumine reaalselt eksisteerivate isikutega on juhuslik.

The Economist: GDP growth forecasts, 2010

Ajakirja "The Economist" prognoosib järgmiseks aastaks Eesti SKP kasvuks -2%. mis on küllaltki karm hinnang. Näiteks Eesti Pank prognoosis 2010. aasta riigieelarve arutluse ajal SKP

reaalkasvuks +0,2%, Euroopa Komisjon -0,8%, IMF -1,0%, OECD -0,7%, SEB -0,3%.

Enamuste prognooside näol oli tegemist 2009. aasta suviste prognoosidega. Kas siis vahepeal on olukord hullemaks läinud või olid prognoosijad suvel lihtsalt heas ja positiivses tujus?

Huvitav on ka see, et Lätile prognoositakse väiksemat majanduslangust kui Leedule, kuigi see on tegelikult seletatav ka sellega, et Leedus algas kriis hiljem ning ka sellest väljumine toimub hiljem.

Täpsem info The Economist´i koduleheküljel.

RUFi müüja arusaam vulkaanist

Ostsin mõned päevad enne aastavahetust Torupilli Selveri ilutulestiku letist mõned vulkaanid. Õigemini, ma küsisin müüjalt vulkaane, et maakodu juures teha väikene tulevärk. Usaldasin müüjat ja ega mul suurt muud ka üle ei jäänud kuna, toote peal olid ainult hiinakeelsed tekstid. Kohustuslikku eestikeelset tooteinfot polnud kusagil.

Üllatus oli päris suur, kui ma vulkaani suhteliselt maja läheduses mõlema panin ning siis avastasin, et tegu on ju madala raketiga ja vulkaanist on asi kaugel.

Seega RUF, kui sa tahad oma mainet hoida, siis vali ka veidike oma töötajaid. Praegu on suur tööpuudus, peaks nagu jätkuma materjali, kelle hulgast parimad palad välja valida.

Tartu maraton tugitoolisportlasele?

Kui üks tugitoolisportlane tuleb välja jutuga, et ta plaanib minna Tartu maratoni 63-km distantsi sõitma, siis seda ei saa ju tõsiselt võtta. Ma ise küll sellist asja ei usuks. Kahjuks või õnneks usun ma seda siiski, sest see tugitoolisportlane olen mina.

Tegemist ei ole tänase mõttevälgatusega, vaid see plaan tekkis juba mullu vahetult enne maratoni, kuid siis tuli mõistus koju. Nüüd on mu lootus sellele rajatud, et 50 päevaga, mis lahutab Tartu maratonist, jõuab ka ennast vastavasse vormi viia ning mitte ainult tahtejõu najal rada läbitud. Tahtejõud saab muidugi tegelikult põhiliseks vahendiks, mis mind ilmselt rajal edasi liigutab, kuna minu suusatehnika pole suurem asi ning ka treeningkilomeetreid on kogunenud selle nädalaga vaid 46 kilomeetrit. Lund paistab jätkuvat, seega koguneb ka kilomeetreid juurde.

Mis sunnib mind Tartu maratonile? Tahe ennast proovile panna oleks vastuseks. (Üleeelmisel aastal sai ühe päevaga Tallinnast Muhumaale jalgrattaga põrutatud, mis ei tundunud ka normaalne ettevõtmine.) Paljud inimesed piirduvad vaid unistustega, aga nad ei julge ebaõnnestumise kartuses neid kunagi proovida ellu viia.

Elul on alati oma keerdkäigud ja eks on ka olemas võimalus, et ma sellel aastal ei pääse oma eesmärki täitma. Eks siis jääb see järgmist aastat ootama, kuid kui seagripid ei sega ja mul õnnestub vajalik vorm saavutada, siis ma lähen ka Tartu maratoni läbima. Just nimelt, läbima. Ma ei sea endale eesmärgiks kedagi ületada, vaid ma lähen sinna ennast ja ajalimiiti ületama.

Uue aasta vastuvõtmine 67 bussis venelastega

Minu uusaasta saabus seekord 67 bussis. Lihtsalt juhtus nii, kuna mõni minut enne südaööd, kui tulime toast välja, tuli ka parasjagu buss ning tuli idee sellega linna sõita. Buss oli rahvast täis ja põhiliselt siis ikka lasnamäelasi. Puudus minut südaööst, kui bussiautomaatika teatas, et järgmine peatus - Gonsiori. Selle peale karjus üks noormees üle bussi: "Jergmine peatus - Novõm God". Tavaliselt mulle igasugused räuskajad ei meeldi, kuid selle lause peale tõepoolest kogu buss naeris, sest see oli lihtsalt nii sobilik ja vaimukas.

Sellega muidugi naljad bussis ei lõppenud. Üks hull avas südaöö saabumise puhul otse bussis šampuse pudeli ning pritsis sellega bussis. Seega jah, selle 67 bussi keskel ei maksa istuda ja astuda, kuna see lihtsalt kleebib.

Muidu oli selline rahulik õhtu sõprade ja tequilaga. Mõni muidugi ütleb, et tequilaga ei ole rahulik õhtu võimalik, aga mõistusega võttes on kõik võimalik.